Üliõpilase õpitulemuste hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:

  • hinne ”A” – ”suurepärane” – silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91–100 protsenti;
  • hinne ”B” – ”väga hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81–90 protsenti;
  • hinne ”C” – ”hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71–80 protsenti;
  • hinne ”D” – ”rahuldav” – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61–70 protsenti;
  • hinne ”E” – ”kasin” – üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainel põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51–60 protsenti;
  • hinne ”F” – ”puudulik” – üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aine mahust on omandatud 0–50 protsenti.

Õpitulemus loetakse positiivseks, kui see on sooritatud hindele ”A”, ”B”, ”C”, ”D” või ”E”.

Arvestuse hindamise korral on positiivne tulemus ”arvestatud” ning negatiivne tulemus ”mittearvestatud”.