Majanduslikku toetust on esimese aasta üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni).

Majandusliku toetuse saamiseks esitab üliõpilane vormikohase taotluse ülikooli õppeosakonna juhatajale sügissemestril hiljemalt 21. septembriks 2009 ja kevadsemestril hiljemalt 15. veebruariks 2010. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõestavad üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid; tõendi üliõpilase kuulumise kohta toimetulekutoetuse saajate hulka (tõendi väljastab kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond), tõendi üliõpilase (tema perekonna) elukoha aadressiandmete kohta (tõendi väljastab kohalik omavalitsus/ www.eesti.ee), palgatõend (väljastab tööandja), tuludeklaratsioon (e-maksuametist väljastatud ja üliõpilase poolt allkirjastatud versioon), muud tõendid (lapse sünnitunnistuse, vanemate surmatunnistuse, üliõpilase/vanemate pensionitunnistuse koopiad jne).

Taotluse vorm on saadaval EMÜ koduleheküljel http://www.emu.ee/144346

Majandusliku toetuse määramiseks moodustab õppeprorektor oma korraldusega 5-liikmelise komisjoni, kuhu kuulub kolm üliõpilast.

Majanduslik toetus määratakse riigieelarvest EMÜ-le eraldatud põhitoetuse ja täiendava toetuse fondidest moodustatud eritoetuse fondi vahendite piires. Majanduslikku toetust ei määrata üliõpilasele, kes saab samal semestril põhitoetust.

Majandusliku toetuse määramiseks koostab komisjon pingerea toetuse taotlejatest nende majandusliku toetuse taotlemise vajaduse põhjendatuse alusel. Esimeses järjekorras võimaldatakse majanduslikku toetust üliõpilastele, kelle sissetulekuks on toimetulekutoetus (on majandusliku toetuse taotlemise hetkel toimetulekutoetuse saaja), teises järjekorras üliõpilastele, kelle sissetulek majandusliku toetuse taotlemise eelneval kuul on Eesti Vabariigis kehtestatud toimetulekupiiril või ei ületa seda oluliselt. Toetuse taotlejate võrdse majandusliku olukorra puhul eelistatakse majandusliku toetuse määramisel.

1) orbusid;

2) isikuid, kelle vanemad on pensionärid;

3) alaealiste laste vanemaid;

4) paljulapselisest perest (kus on vähemalt kaks alaealist last) pärit isikuid.

Majandusliku toetuse määramisel loetakse perekonnast ajutiselt eemalviibivad taotlejad perekonna koosseisu juhul kui:

1) nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega, või

2) neil on oma perekonnast erinevad aadressiandmed, kuid neil puuduvad iseseisvad sissetulekud.

Sellistel juhtudel võetakse majandusliku toetuse määramisel arvesse nii taotleja kui tema perekonnaliikmete sissetulek. Perekonna määratlemisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse sätetest.

 Komisjonil on õigus nõuda majandusliku toetuse taotlejalt lisadokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja majandusliku toetuse saamise vajadust ning kutsuda taotleja(d) küsitavuste lahendamiseks vestlusele.