Põhi- ja täiendavat toetust on üliõpilasel õigus taotleda kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september, oktoober, november, detsember, jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni), esimese aasta üliõpilasel üks kord aastas (veebruaris): kevadsemestriks (veebruar, märts, aprill, mai, juuni).

Põhitoetuse ja/või täiendava toetuse saamiseks esitab üliõpilane taotluse õppeinfosüsteemi kaudu sügissemestril hiljemalt 21. septembriks 2009 ja kevadsemestril hiljemalt 15. veebruariks 2010.

Põhitoetuse ja täiendava toetuse määramiseks moodustab instituudi õppedirektor direktor oma korraldusega 5-liikmelise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks üliõpilast.

Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja EMÜ-le eraldatud vahendite piires vastavalt üliõpilaste paremusjärjestusele.

Üliõpilaste paremusjärjestuste koostamisel lähtutakse õppeplaani kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu kumulatiivse täitmise protsendist seisuga 31. august 2009 ja 31. jaanuar 2010. Õppeplaani kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu 100 protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased on toetuse määramise paremusjärjestuses võrdsed.

Kui koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras üliõpilast, kes on erialaõpingutes edukam st kes on sooritanud õppeplaaniga ettenähtud kohustuslikud õppeained, teises järjekorras üliõpilast, kellel on toetuse määramisele eelnenud semestril parem kaalutud keskmine hinne, mis arvutatakse semestri kõikide hinnete, sealhulgas tulemusega „F“ lõppenud sooritused, ja ainepunktide korrutise summa jagamisel kõigi sooritatud õppeainete ainepunktide kogusummaga. Arvestusega lõppenud õppeaineid kaalutud keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. Põhitoetuse määramisel peab kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 2,5. Kui üliõpilane oli toetuse määramisele eelnenud semestril akadeemilisel puhkusel, võetakse arvesse akadeemilisele puhkusele eelnenud semestri tulemused, välja arvatud juhul, kui üliõpilane nende alusel on juba saanud õppetoetust.

Kolmandas järjekorras eelistatakse kumulatiivselt ehk üle kõigi positiivselt sooritatud tulemuste parema kaalutud keskmise hindega üliõpilast, neljandas järjekorras üliõpilast, kes on õppevaldkonnas saavutanud silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel, viiendas järjekorras üliõpilast, kelle sissetulekud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

Õppetoetust taotlev üliõpilane kontrollib õppeinfosüsteemis (ÕIS), kas kõik tema poolt sooritatud õppeained on kantud ÕIS-i. Ebaõigete või puudulike andmete korral pöördub üliõpilane instituudi õppekorralduse spetsialisti poole enne toetuse taotluse esitamise lõpptähtaega (21. september sügissemestril ja 15. veebruar kevadsemestril). Apellatsioone, mis on seotud ÕIS-i puudulike andmetega, peale toetuse määramist ei rahuldata.

Üliõpilaste protestid põhitoetuse ja/või täiendava toetuse määramise õiguslikkuse kohta tuleb esitada instituudi õppedirektorile kirjalikult kahe tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse väljakuulutamist.