Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõigi sissetulekutega. 

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse:
töötasu;
vanemahüvitis;
elatisraha (alimendid);
töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis;
pension (kõik pensioni liigid, k.a toitjakaotuspension);
ametliku hooldaja toetus;
üksi last kasvatava puudega vanema toetus;
riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused;
töötu abiraha;
tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest (k.a tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel);
tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest;
tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist;
stipendiumid;
õppetoetus;
honorarid;
intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt;
muud sissetulekud.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka:
1) ühekordseid toetusi, mida on makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus;
3) riigi tagatisel antud õppelaenu;
4) tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse elamispinna suurust, elanike ja tubade arvu. Normpinnaks, mille elamuasemekulusid võib sissetulekust maha arvata, on 18m² üldpinda pereliikme kohta ja sellele lisaks 15m² pere/leibkonna kohta. Kui korteri tubade arv on võrdne pereliikmete arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51m².

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse taotleja ja tema perekonna kasutuses või omandis olevat kinnisvara, sõidukeid ja väärtpabereid.

Enne toimetulekutoetuse taotlemist kogunenud võlgnevusi eluasemekulude hulka ei arvestata.